Vastlasalmid /-laulud

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Vastlasalmid /-laulud

Postitamine  Laura on Püh Veeb 27, 2011 8:28 pm

www.folklore.ee vastlalaulud koos piirkonnaviitega.


VASTLAD

EI VASTEL TOASSA SEISA.

1.
Täna on meil visteli,
homme on meil vasteli,
tunahomme tuhkapäeva.
Vistel-vastel vennikene,
pistel-pastel poisikene,
ei vistel toassa seisa -
vastel seisab vainiulla,
valged kinda'ad käessa.

Väike-Maarja. EÜS VIII 62 (1). 1912.

2.
Vistel-vastel poisikene,
ei vastel toassa seisa,
vastel sõidab vainiulla,
külmakinda'ad käessa,
külmakirjad kinnastessa.
Vastel laulab vainiulla:
linad liulaskijalle,
tudrad toasistujalle,
ebemed eestvedajalle,
takud taga-tõukajalle.

Kadrina. EKÜ, F 232 a I 215 (182). 1815-1843.

3.
Vistel-vastel poisikene,
ei vastel toassa istu,
vastel vahib vainiulla,
kükitab küla vahella,
ootab liulaskijaida,
kelgu peale istujaida.
Linad saavad liulaskijalle,
kelgu peale istujalle,
ebemed eesvedajalle,
takud tagatõukajalle.
Kes ei tule liugu laskma -
selle linad liguje jäägu,
seina jääre seenetagu,
a'a alla hallitagu!

Kadrina. EÜS VII 447/8 (247). 1896.

4.
Vistelikku, vastelikku,
ei vistel toassa veere,
vistel veereb vainu'ella
kübarassa, kinda'assa,
sadulassa, saapa'assa,
oma õmmeldud linassa.
Liugu-laugu laskejalla,
linad pikad liugujalla,
takud tagatõukajalle,
tutrad toas istujalle!
Nii valgeks minu lina
kui see lumi liumäela,
nii pikaks minu lina
kui see liuteekene!
Kes ei tule liugu laskemaie,
sel linad liguje jäägu,
aia ääre hallitagu,
seina ääre seenetagu,
koera *** kolletagu!

Haljala. E 57654 (8). 1926.


LINAD LIULASKIJALE.
1.
Linaliugu, pikka kiudu!
Linad liugulaskijale,
takud takkalükkajale,
ebemed eestvidajale,
tudrad toas tukkujale,
luud loukal istujalle,
praht saab parsil puhkajalle,
seemned sekisidujalle.

Kose. H II 16, 315 (6). 1891.

2.
Linaliugu, pikka kiudu!
Linad liulaskijalle,
tudrad toas istujale,
kanepid kõrtsumammale!

Kirbla. ERA II 195, 390/1 (14). 1936.

3.
Vissa-vassa vastalanti,
lähme liugu laskemaie!
Linakubu liugujalle,
õlekubu kuulajalle,
tutrad tuatuskarile,
ebemed eestvidajalle,
takud taganttõukajalle.
Küla linad lius mädagu,
alla paku hallitagu,
mede linad leus ligugu!
Linad pikad, luud lagedad,
liugu-laugu!

Häädemeeste. H III 5, 713 (4). 1889.

4.
Liuglõmi, lauglõmi,
liuglõmi lina pikä,
lauglõmi kiu laja!
Papi lina pajupudsus,
köstre lina küümitsas!
Meie lina lõhenitsis,
lõhenitsis, kandlekeelis!

Urvaste. EÜS VII 1039/40 (89). 1910.


LINAD PIKAKS.
A 1.
Läämi liugu laskemaie,
Refr.: kaasike, liugu-laugu!
liugu-laugu, lina pikässe,
lina liu pikässe!
Kasva, kasva, linakõne,
kugara kolmeharulises,
kuldakallis linakõne,
pleegi kiudu valgessä!
Lina livvulaskijatel,
takud taren istujatel,
läämi liugu laskemaie!

Rõngu. EÜS II 36 (14). 1905.

A 2.
Linad liugu, pikka kiudu!
Linad liugulaskijalle,
takud takkavaatajalle,
ihutakk eestvidajal,
otsatakk kohehoidijal.
Nõnda kiudu kui sii liugu,
nõnda pikka kui sii peenar,
nõnda valge kui sii vastal;
et saaks saksal särkisida,
ämmal aluspalakida,
piul padjapöörisida.

Vändra. H II 47, 663 (23). 1893.

B 1.
Liugu-laugu, liugu-laugu!
Lina liulaskijale, liugu-laugu,
taku taren istujale!
Nii pikäs meie lina
nagu reejäl'lekese.
Peremehele pikä lina,
sulasele suure lina,
kodapoolitsele kolkalutse!

Otepää. H II 31, 512 (12). 1889.

B 2.
Nii pikäs meie lina
Refr.: liuge-lauge!
kui sii riitiikõne,
saksa saani jäl'ekõse.
Sõida regi Riia poole,
riitalla Tartu poole,
riivehmre Villandide,
riipöörüs Pühajärve!

Sangaste. H II 31, 772 (11). 1888.

C.
Minu lina linikupiku,
valla lina vassapiku,
külä lina küündrepiku,
mõisa lina mulla all!
Liuge-liuge,
lina livvulaskjale,
taku taren istjale!

Võnnu. H III 10, 305/6 (8). 1888.

D.
Linad liugu, pikka kiudu,
Refr.: kaski, kaske!
linad liulaskejale!
Mede linad metsapikused,
küla linad küünrapikused,
valla linad vaksapikused.

Kihnu. ERA II 17, 207/8 (140). 1929.

E.
Lina liugu, pikä kiudu!
Lina liugulaskejalle,
takud taganttõukajalle!
Lina linna pikutsese,
kugar otsa kuldanopsi,
seemel sisse kui sii siidi!

Helme. H III 25, 21 (12). 1895.

F.
Linad liulaskijale,
Refr.: liugu!
takud tares tukkujale!
Linad pikad, luud lahedad!
Sikasarve sitkusesse,
nirgivilla valgusesse,
kassisaba pehmusesse!

Tarvastu. EÜS IX 293 (41). 1912.


KES EI TULE LIUGUMA.
A.
Linad pikkad liugujalle,
tutrad tuas istujalle,
takkud tagatõukajalle!
Kes ei tule liugumaie -
kaski kasvab kaela peale,
niinepuu nisade peale,
õunapuu õlade peale,
vahter käevarre peale,
kürnap kasvab kül'le peale,
pihlakas pealaele!

Vaivara. E 40973 (4). 1901.

B.
Kes ei tule liugumaie -
jäegu mardini magama,
ristipäivi ringutama!
Linad pikad liugujalle,
tudrad toas istujale,
takud tagatõukajale,
ebemed eestvedajale.

Rakvere. EÜS IX 1150 (127). 1912.

C 1.
Lähme liugu laskemaie!
Linad liulaskejale,
takud tagandlükkajale,
ebemed eestvedajal!
Kes ei tule liugu laskma,
selle linad läpatagu,
rukid lustisse ludigu,
kaerad mingu mäta'esse.
Mihuke liuhobune?
Linalakka, laukuotsa.

Jämaja. H II 58, 370 (13). 1897.

C 2.
Liugu-laugu, linad pikad,
Refr.: liugu-laugu!
linad pikad, luust lahedad,
linad liulaskijale.
Kes ei ole liugu laskmas -
linad likku mädanegu,
alla palgi hallitagu,
peale palgi päevatagu!
Helbed eestvedajale,
takud taganttõukajale,
linad liulaskijale.

Suure-Jaani. H II 26, 834 (12). 1890.

C 3.
Läks mi, mihe, liugelõma,
liugelõma, laugelõma!
Kiä ei tule liugelõma,
liugelõma, laugelõma -
tuul lina lemmikeis,
pajupudsus pakalõis!
Meil lina miiste piijus,
miiste piijus, naiste valges!

Hargla. H II 32, 164 (134). 1889.

LIUGLEMINE.

Liugle, laugle!
Viige regi mäele,
liugle, laugle,
saatke saan kaldale,
liugle, laugle!

Valga. E 67697. 1930.


VASTLASÕIT.

Kõrtsi minnes:
Sõida, sõida, hobune,
Refr.: val'lule, val'lule!
ei ma ei sunni suure tööle
ega pane palgi ette.
Ruhimest ma joodan roka,
läbi pilu pistan heinad,
läbi lae lasen kaerad!
Kõrtsist tagasi tulles:
Linad pikad, luud lõhedad,
Refr.: liugu-laugu!
linad liulaskejalle,
takud tares istujale!

Kõpu. H III 25, 622 (19). 1896.


LINA LOITSIMINE.
1.
Hommiku vara, enne pererahvast tõusis tüdruk üles ja viis kelguga sõnnikut põllule. Sõnniku asetas ta kolme hunnikusse. Mainitud töö juures laulis ta, soovides enestele häid ja ilusaid linu ning teistele halbu. Peebu talu (Kavilda v. Saare k.) vastlapäeva laul oli järgmine:
Peebul pika pehme lina,
Refr.: liugu-laugu!
Tiidel tingutse lina,
Toomal tutsaka lina,
Hansul haljakese lina,
Rekutoomal rebase lina,
Andresel haleda lina,
Kaldijaagul kareda lina,
Tumatrel tudikese lina!

Puhja. E 82044/5. 1932.


2.
Lina pikas, liuge-lauge,
meie lina nõnda pikas
kui ne reejäl'lekese!
Keesile kasugu kena lina,
Kihule kiutse lina,
Lokkule lobeda lina,
Silgile sileda lina,
Tanile tasatse lina,
Karjale kareda lina,
Mäetarele mäda lina,
Alatarele hallevõetu lina,
Purkarile pudeda lina,
Kihumäele kidijatse lina,
Komarile kolkalutse lina.

Puhja. H II 30, 17 (6). 1889.


LÄHME LIUGU LASKMA.

Küla aga poisid, hellad vennad,
Refr.: kaske, kaske!
lähme liugu laskema!
Hoidke, vennad, ilusaste,
tõmmakem kõik tugevaste,
et ei kuku kül'lelide
ega ei lange seljalide!

Tõstamaa. E 23894 (5). 1896.


VASTLAMARDI LAUL.

A.
Laske, lapsed, libedaste,
näpud käia nobedaste!
Vastlamart läeb parsielle,
jätab paelad poolikulle.

Vändra. E 82446/7 (2). 1933.

B.
Linaliugu, pikka kiudu!
Linad liulaskejale,
takud takkalükkajalle,
elbed eestavedajalle,
tutrad tuas istujalle!
Meie teeme pikad kangad:
sada küünart kangas pikk,
kümme küünart kangas lai,
kümned tel'led, nel'läd niied,
kahesamad kammelaadid.

Audru. E 16825 (1). 1895.


VASTLASANTIDE LAUL.
1.
Vastal, valge poisikene,
Refr.: liugu-laugu!
tillukene tihasekene,
talusse sisse ta tallutab,
uasuppi ta himustab,
seajalgu ta sirutelleb,
seasabad ta sõlmitelleb,
maonahka nokitseleb.
Võtke vastu vastelada,
laske sisse vastlasandid!
Ärge pange pahaksi,
et teid vastal vaatma tulnud,
linavästrik siia lennand.
Vastal tahab tantsitada,
tulge vastalt tantsitama,
lähme liugu laskemaie,
kõigutame kõrtsi poole!
Linad liulaskejalle,
takud takasttõukajalle,
ebemed eestvedajalle,
nälghein nälja naerijalle,
tutrad tuas istujalle.
Vastal vaagub villasida,
nuuksub linanuustikeida,
tautelleb takukoonlid.
Kui tahad vastlal andid anda -
kasvavad linad katuseni.
Kui ei taha vastlal andid anda -
siis te takkusid ootate,
karmi luida koolutate.
Kui on vastlal andid antud -
niidilinu te nopite,
niitieksi te raputate,
lõuentiks te lõugutate.
Vaatke hästi te järele:
kui on vastlad uhke'eda -
linaõied uhke'eda;
kui on vastlad ta karedad -
lina kuprata käherad.
Olge terve, nüüd täname,
linaõnne teil soovime:
linaõnned teil õitsegu,
lina-aasad teil haljagu,
linalougutid lõksugu!
Jumalaga nüüd jätame,
teisi taluse lähme,
linaõnne neil soovime.

Kursi. H III 21, 275/7 (1). 1894.


2.
Vastal, valge poisike,
vastal tulnud kauge'elta,
üle soo, läbi jõgede,
läbi vete läigatanud,
vaskikinda'ad käessa,
vaskikirjad kinnastessa.
Neitsikesed, noorekesed,
lähme liugu laskemaie!
Siit lääb rinda neidisida,
tulgu teilta teine rinda,
kubijalta kolmas rinda,
vainijalta valdakonda,
saksalta sada tuhata.
Linad pikad, luud lahedad!
Linad liulaskijale,
ebemed eestvedajal,
takud tagasttõugajale.
Kes ei tule liumäele -
jäägu kodu kopitama,
seina eare seenitama,
aia eare hallitama!
Kasku kuuske kukkelasse,
kasku kaske kaela peale,
niinepuu nisade peale,
pajupõõsas puusa peale!
Mere ääred künnetie,
ranna ääred raiutie,
Mis seal peale külvatie?
Lina peale külvatie.
Läksin linu vaatamaie.
Lina kasvis kui see linti,
kiudu selga kui see siidi,
kupar otsa kui see kulda.
Lähme linu kiskumaie!
Sealt mina põimin põlletäie,
rohelise ruka täie,
sinise seeliku täie,
punase palaka täie,
kalevise kuue täie.

Kursi. H III 21, 262/4 (4). 1894.


KADA-AJAMISE LAUL.
1.
Kus me selle kaja aame?
Matsalu puile, Matsalu maile,
Kangru tuppa, ahju taha,
Karju Mari kolde auku!

Karuse. ERA II 16, 250 (11). 1929.

2.
Kus me kaja ajame?
Matsalu puile, Matsalu maile,
Matsalu häile heinamaile!

Karuse. ERA II 16, 179 (14). 1929.

3.
Kus me kada ajame?
Järise puile, Järise maile!

Karuse. ERA II 16, 257 (1). 1929.

4.
Kus me need kajad ajame?
Mulgi puisse, Mulgi maile,
Mulgi häile heinamaile!

Kirbla. ERA II 195, 327 (7). 1935-36.
avatar
Laura
Administraator

Postituste arv : 811
Join date : 16/06/2010
Age : 36
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili http://algklassid.forummotion.com

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles

- Similar topics

 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
 
Otsi
 
 

Display results as :
 


Rechercher Advanced Search

Statistics
Kokku on 513 liitunud kasutajat
Uusim liitunud kasutaja on altperekai

Kasutajad on postitanud 1886 teadet in 519 subjects