Mõned nipid

Õpetajat häiriv käitumine on juba millegi (täiskasvanu poolt tegemata jätmise või valesti tegemise) tagajärg. Et soovimatut käitumist ennetada, siis võiks proovida erinevad nippe, et suunata lapse üleliigne energia "õigele" tegevusele.


*Valgusfoor, mis asendab käe tõstmist (ka üle klassi hõikumist "Valmis!", "Tehtud!" jne). Iga laps teeb wc paberi südamikust 3-osalise valgusfoori: punane, kollane, roheline. Selleks lõigatakse wc paberi südamik kolmeks osaks ja iga osa kaetakse vastava värvilise paberiga (punase, kollase, rohelisega). Lastel on valgusfoorid laua nurgal. Ta sätib valgusfoori tulesid vastavalt vajadusele. Kui kõige pealmine on:
*punane, siis laps ei saa tööd teha, tal on kiireloomuline küsimus;
*kollane, siis laps teeb midagi, milles ta kindel ei ole ja tahab õpetajalt midagi küsida;
*roheline, siis ta saab iseseisvalt hakkama, õpetaja abi ei ole tarvis.

Kui reeglid enne selgeks teha, siis see töötab suurepäraselt ja klassiruumis valitseb töö tegemise ajal vaikus. Selleks, et "valgusfoor" ei laguneks ja tükid ei kukuks tunni ajal kogemata põrandale, on nutikas need paelaga ühendada. Juhul kui seda kasutatakse kogu tunni ajal, siis võiks laps nime peale kirjutada näit. kui "koristaja" kukutab mõne "valgusfoori" hommikuks põrandale. Sel juhul ei ole vahetult enne kasutamist vaja lauale jagada ja pärast kokku korjata. Kasutusreeglites peab enne kokku leppima näit. kasutatakse ainult kirjaliku töö tegemise ajal.

*Sõnakaardid (näit. võrra vähem/rohkem, korda vähem/rohkem, lühike/pikk/ülipikk jne). Igal lapsel võiks olla selline sõnakaartide komplekt, mida kasutatakse näit. tekstülesannete suulisel lahendamisel või häälikupikkuse määramisel. Sellega koondab õpetaja laste tähelepanu ülesande lahendamisele ja lapsed töötavad aktiivselt kaasa, tõstes ülesse vajalikke kaarte.

Kaartide tagumine pool võiks ühesugune olla, siis tagapool istuvad lapsed ei vaata eespool istujate pealt maha. Nutikad (kuulmis- ja nägemishäireteta) lapsed võiks tagumistesse pinkidesse istuma panna, siis vähese võimekusega õpilased ei saa nutikate pealt maha vaadata. Kui lauale jäänud kaardid asetada tagurpidi,siis ei saa teised lapsed maha vaadata, milline kaart on üles tõstetud, aga sel juhul võtab õige kaardi leidmine oluliselt rohkem aega.

*Värvikaardid- näit. sinine ja punane. Kui õpetaja öeldud lause on väär, tõstab laps punase, kui õige, siis sinise.

*Iga lisavahendi võiks lauale asetada vahetult enne kasutamist ja korjatakse kokku koheselt peale kasutamist. Jagajateks võiksid olla hüperaktiivsed lapsed, kellega on eelnevalt kokkulepped sõlmitud, kuidas õppevahendeid jagada. Jagamist hõlbustab, kui õppevahenditel ei ole nimesid peal, seejärel ei teki sõnasõda, et Jüril on Mari oma. Probleemse käitumisega lapsed soovivad tunda end tähtsana ja nad ootavad ülesandeid, mis nõuavad vastutust- õpetaja aitamine sobib selleks väga hästi. Vajadusel leppida kokku järjekord/teha nimekiri või määrata igale asjale kindel jagaja.

*Ülesanded peavad olema jõukohased ja lühikesed. Vaheldudes u iga 7 min järel.

*Kõik üleliigne (see, mida saaks sõrmede vahel keerutada) peab olema töö tegemise ajaks silma alt ära pandud, sel juhul ei teki liigset sahistamist ja tähelepanu saab koondada õigesse kohta.

*Võimalikult palju tähelepanekuid Mari või Jüri suhtes, peaks tegema sõnatult näit. kõigepealt koputada 3 korda või tehes "hm" jne (koondades Jüri tähelepanu endale), seejärel vaadata Jürile otsa ja osutada vastavale pildile/reeglile olenevalt sellest, mille vastu ta eksis.

*Nähes, kui Jüri kavatseb oma kohalt luba küsimata lahkuda, siis (leppida Jüriga eelnevalt nelja silma all kokku, kuidas talle märku anda, et see on on reegli rikkumine) sa paned talle käe õlale. Kokkulepped sõlmida iga lapsega eraldi, justkui lepingu sõlmimine kahe osapoole vahel, et kui sina teed nii, siis mina teen nii ja selle kinnituseks kirjutab laps oma nime ja kuupäeva. Olenevalt kirjaoskusest võiks ta ise lepingu omale koostada. See paneb temale vastutuse selle kokkuleppe täitmise eest. Olenevalt lapsest võiks ka lapselt küsida, kuidas sa soovid, et ma sulle reegli täitmiseks meeldetuletuse teeksin? Kas sa soovid, et ma koputan sinu lauale, ütlen "Oi!", panen käe õlale vms. Mitte mingil juhul ei rõhuta klassi kuuldes kõva häälega: "Mari, istu tagasi oma kohale!", sellega saab ta klassi poolt negatiivset tähelepanu ja tahtmatult kujuneb kogu klassil negatiivne hoiak Mari suhtes.

*Kõik võtted peavad olema lastega eelnevalt läbiräägitud, vajalikud kokkulepped sõlmitud (kui sa teed seda, siis mina teen seda näit. kui jüri räägib naabriga juttu, siis õpetaja paneb talle käe õlale. Negatiivse märkuse puhul kasutada võimalikult vähe sõnu.

*Kõik võtted mõjuvad individuaalselt ja kõige tähtsam, millega kujuneb positiivne käitumine- tunnustada igat pisimatki sammu, mida laps teeb õigesti, siis ta näeb, et kiitusi/tähelepanu saab vaid hea käitumise eest. Tähelepanu saamine ongi probleemse käitumisega lapse eesmärk.

*lapsega rääkides, laskuda tema silmade kõrgusele. Rääkimise ajal hoida lapsega pilkkontakti. Rääkida mina vormis lühikeste lausetega. Mina tahan, et sa... Mulle meeldib, et sa.... Paluda lapsel peegeldada, mida ma ütlesin, sest tihtilugu nad kuulevad aga ei kuula sind.

*vesteldes ja reegleid tehes vältida sõnu "ei" ja "ära". Nende sõnade mõju on lapsele vastupidine. ÄRA JOOKSE on nende mõistes JOOKSE.