Meetodid tähtede/häälikute õpetamiseks, häälimiseks. Häälimine, häälik, täht, eesti keel.
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Meetodid tähtede/häälikute õpetamiseks, häälimiseks. Häälimine, häälik, täht, eesti keel.
Sai pikk pealkiri. Aga mõte siis selline- paneme siia kokku head meetodid, tunnis kasutatavad mängud ja nipid, et laps saaks selgeks häälimise, häälikupikkused, häälikud ise. Esimese klassi esimese poole teema.
1) Klassi ees seisev õpetaja aitab lastel kaasa häälida, ise "viskab" hääliku õhku (käega viskamisliigutust tehes iga hääliku juures). Laps püüab selle hääliku kinni. Iva- esiteks on selline häälimine lõbus ja vaheldusrikas, teiseks saab laps koos klassi ja õpetaja toega häälimist harjutada, kolmandaks toimib veidi ka liigutamispausina.
2) Sarnaselt idee 1.ga võib õpetaja visata häälikud õhku või lihtsalt laps kujutleb sõna enda ette õhku. Seejärel hakatakse sõnu häälik haaval enda peale laduma. Alguses vajab harjutamist, selgeks saades ei pea õpetaja isegi enam ette näitama, kuhu kehal häälik panna (tegelikult ei peaks üldse, kuna häälikutel pole "kindlat kohta" kehal, aga selliselt koos tehes on alustamine lapsele kergem).
3) Kunstitunnis joonistate lastega kala. Sellise suure, selgelt eristatava pea ja suure sabaga. Teete ilusaks ja lõikate kolmeks. Kui laps kuuleb häälikut sõna alguses, tõstab kala pea, kui keskel, kere ja kui lõpus, saba. Lisaideena käis üks tubli noor õpetaja välja, et pea/kere/saba võiks olla eri värvi (et õpetajal oleks kergem silmaga klassis vastuseid haarata).
1) Klassi ees seisev õpetaja aitab lastel kaasa häälida, ise "viskab" hääliku õhku (käega viskamisliigutust tehes iga hääliku juures). Laps püüab selle hääliku kinni. Iva- esiteks on selline häälimine lõbus ja vaheldusrikas, teiseks saab laps koos klassi ja õpetaja toega häälimist harjutada, kolmandaks toimib veidi ka liigutamispausina.
2) Sarnaselt idee 1.ga võib õpetaja visata häälikud õhku või lihtsalt laps kujutleb sõna enda ette õhku. Seejärel hakatakse sõnu häälik haaval enda peale laduma. Alguses vajab harjutamist, selgeks saades ei pea õpetaja isegi enam ette näitama, kuhu kehal häälik panna (tegelikult ei peaks üldse, kuna häälikutel pole "kindlat kohta" kehal, aga selliselt koos tehes on alustamine lapsele kergem).
3) Kunstitunnis joonistate lastega kala. Sellise suure, selgelt eristatava pea ja suure sabaga. Teete ilusaks ja lõikate kolmeks. Kui laps kuuleb häälikut sõna alguses, tõstab kala pea, kui keskel, kere ja kui lõpus, saba. Lisaideena käis üks tubli noor õpetaja välja, et pea/kere/saba võiks olla eri värvi (et õpetajal oleks kergem silmaga klassis vastuseid haarata).
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele