Õpetaja töökoormus- kas tulete toime?

Ajendatuna äsja ilmunud artiklist tõstatan teema- mida arvate Teie õpetaja töökoormusest, lisakohustustest, palju Teie koolis pannakse teile lisakoormust?

Endale teeb eelkõige muret teiste(haigete õpetajate) asendamine. Kenakene küll, tasustatakse. Aga ka sunnitakse peale. Ilmselt mul oleks selle vaba ajaga muud teha (enda tunde ette valmistada, lisamaterjale lugeda, e- kooli täita...) aga teatatakse, et asendad ja kõik.

Samuti tundub täiesti kellegi teise töö see uute õppekavade koostamine. Õige, õpetaja arvamust ON sinna sisse vaja, kuid kas siis ei peaks seda kuidagi arvestama ka töötundide sisse (teame, teame- üldtööaeg...)

Samas päris kurblauluga kaasa minna ka ei tahaks- oleme ju ise selle ameti valinud, üldjoontes olen näiteks mina ka tääga rahul. Vahel lihtsalt lähevad mõtted uitama, kui koormus hetkel natuke liiga suur ja asju natuke liiga palju teha.

Enda pealkirjas esitatud küsimulele vastus- mina tulen, kuid natuke siiski pere, laste ja enda hobide arvelt.

Mina tunnen, et lähen praeguse töökoormuse juures iseendaga vastuollu - tahan teha põnevalt ja hästi, kuid see võtab päris palju aega pere arvelt. Kui aga tahan pühenduda perele, siis kannatab mõnevõrra töö (õpilased küll õnneks sellest väga aru ei saa, kuid kuivi tunde ma ise jällegi teha ei armasta/ taha). Tunnen, kuidas töö selle tõttu vägisi eraelu segama hakkab...
Oleks tõesti võimalus töötada väiksema tunnikoormusega ja siis oleksid justkui töö hästi tehtud ning pere ei pea ka tundma puudust minu tähelepanust ja panusest. Aga... palk on sellisel juhul olematu.
Tegelikult ei mõista mina üldse, miks me, õpetajad, vaikides kannatame sellist suurt ülekohut... Tuleks hakata endast märku andma, sest nii kaua kuni me vaikselt omaette nuriseme, ei võeta midagi ette, sest keegi pole ju tegelikult protesti avaldanud.

Üks häda, miks kannatatakse on kindlasti see, et mingi pisuke protsent teeb seda tööd ainult palga pärast, on seda ehk kaua juba teinud ja ei näegi nagu muid võimalusi. Ja teemale ei minda peale n.ö ühe mehena. Linnas on eriti raske- töökoha soovijaid on palju, töökohti vähe...

Mõneti justkui arusaadav...
Samas meenutades aega, kui ma vist alles põhikoolis käisin, õpsid streikisid. Huvitav oleks teada, mis või kes selleni viis?