Kaunis mälestus esimesest klassist

Peas on keerelnud üks tore idee, mida ma küll ise pole katsetada saanud, põhjusel, et see alles on tärganud, ajendatud ühest Hispaania perekonnast, kes laseb ennast pildistada igal aastal 17. juunil ja nii juba alates 1976 aastast. Fotosid vaadates võib märgata, kuidas inimene vananeb, muutub, aja jooksul lisanduvad perekonda lapsed ja nüüd ka juba miniad ja lapselapsedki...
Võib-olla saaks sellist protsessi jälgida ka koolis...
Pakun välja, et täitsa põnev oleks näiteks esimeses klassis, kuid miks mitte ka mujal klassides iga kuu ühel ja samal kuupäeval pildistada, teha ka nii öelda profiilipilt. Kevadel saaks õpetaja kõik üheksa pilti üksteise alla settida ja ära lamineerida, millest võiks teha toreda järjehoidja näiteks. Sellisel juhul siis välja printida selle kõige pisema formaadiga.
Väga armas mälestus.
Usun, et esimeses klassis on seda muutust kõige rohkem näha nii lühikese aja jooksul, sest kui pisikesed kooli tulevad on kõik nende jaoks alles uus ja tundmatu, aga see muutub kiiresti. Nad saavad kogenumaks ja see on tõepoolest nende näost näha.