Jõulud mujal, jõulujutud

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Jõulud mujal, jõulujutud

Postitamine  Laura on Kolm Sept 15, 2010 7:27 am


Kuidas kõlavad jõulusoovid erinevates maades?
Argentiinas: Feliz Navidad
Brasiilias: Boas Festas e Feliz Ano Novo
Hiinas: Gun Tso Sun Tan'Gung Haw Sun
Eskimod: Jutdlime pivdluarit ukiortame pivdluaritlo!
Prantsusmaal: Joyeux Noel
Kreekas: Kala Christouyenna!
Havail: Mele Kalikimaka
Itaalias: Buone Feste Natalizie
Jaapanis: Shinnen omedeto. Kurisumasu Omedeto
Lätis: Prieci'gus Ziemsve'tkus un Laimi'gu Jauno Gadu!
Leedus: Linksmu Kaledu
Norras: God Jul või Gledelig Jul
Portugalis: Feliz Natal
Hispaanias: Feliz Navidad
Rootsis: God Jul või (Och) Ett Gott Nytt År
Tais: Sawadee Pee Mai
Ukrainas: Srozhdestvom Kristovym

Kuidas tähistatakse jõule mujal maailmas?
Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Samuti on austraallastele tuttav sündmus Carols by Candlelight, kus kogunetakse Melbourne linnaväljakule ja lauldakse jõululaule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.
Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid.
Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks – vaestele inimestele.
Norras aga järgitakse senini vana viikingite tava – pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama.
Filipiinidel algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga (Misa de Gallo). Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus. Filipiini tavad on aga segunenud mitmete kultuuridega.
Venemaal on kombeks koguneda kirikutesse, mis on kaunistatud kuuskede, lillede ja värviliste tuledega. Seal lauldakse jõululaule. Õhtul on kavas pidulik õhtusöök, kus süüakse hane- või sealiha. Põrandad ja lauad on kaetud heintega, mis peaks tooma õnne.
Hispaanias on iga maja juures sõim, nagu kirikutelgi. Enne jõule, koguneb pere sõime juurde, üheskoos lauldakse ja tantsitakse 6. jaanuari õhtul asetavad hispaanlased rõdudele sussid, et jõuluvana (Wise Men) need kingitustega täidaks.
Venetsueelas toovad pered 16. detsembril välja spetsiaalselt kujundatudpesebres, kus on kujutatud stseene piiblist. On saanud tavaks osaleda ühislauludel ja ilutulestikel, pärast seda kogunevad pered aga suurele ja uhkele lõunale. 6. jaanuaril, kui lapsed ärkavad, avastavad nad, et õlgedele, mida nad olid jätnud oma voodi kõrvale, on tekkinud kingitused. Lapsed usuvad, et käinud on Magi oma kaamelitega ja kui nad vaatavad peeglisse, siis näevad nad, et nende põsel on must laik – Balthasar, Etioopia kuningas on neid une ajal suudelnud.
Egiptuses tähistatakse jõule 7. detsembril. Jõuludele eelneb 40 päevane advendi aeg, mil on paast. Jõuluõhtul lähevad kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga – fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi.
Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii’l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga.
Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid.

Päkapiku jõululugu
Kaugel põhjamaal olid jõuluaskeldused lõppemas. Veel mõned rattad mänguautodele, viimased õmblused nukukleitidele ja ilusad punased tutid pakkidele külge siduda.
Jõuluvana uni sai otsa juba varavalges.
Tööst väsinud päkapikud magasid veel ja nägid jõuluund. Just sellest, nagu päkapikud tavaliselt ikka näevad - und lumest, kingitustest, kuusepuudest ja rõõmsatest lastest.
Jõulutaat tatsas tasakesi kingitoa poole. Ta ei tahtnud päkapikke üles ajada. Möödudes vanast käokellast, asetas ta sellele väikese mängukuuse.
"Häid jõule, kellakägu!" sosistas ta.
Kellakägu aga magas edasi. Tema pidi ärkama alles veerand tunni pärast.
Jõuluvana tõmbas mantli selga ja pani mütsi pähe. Siis ladus ta kasti õhtul valmis pandud kingitused. Taat ei märganud, et kasti põhja oli põõnama jäänud üks päkapikk. Too oli nii väsinud, et ei jõudnud enam voodini minna.
Kõik valmispandud kastid ja kotid ladus jõuluvana saani ja sõit võiski alata. Läbi metsade ja orgude, mööda sätendavat lund, vedasid kaks põhjapõtra kingituste koormat. Jõuluvana hoidis ohje ja hüüdis:" Juhhei! Kiiremini!"
Ühes kurvis vajus kingikast, kus päkapikk ikka veel magas, saanist välja ja pudenes lumele laiali.
Jõuluvana ei märganud midagi.
"Kus ma küll olen? Miks nii külm on? Kus teised on? Mis juhtus?" ehmunud päkapikk sumas lumes ega saanud millestki aru.
Korraga kostus lähedalt kellegi kärisev hääl:" Palun aita mind siit välja! Ma seletan sulle, mis juhtus."
Abipaluja oli vana pehkinud puunott, mis oli murdunud männi tüve alla kinni jäänud.
Päkapikk jooksis männi juurde ja sikutas seda. Peagi oli puunott vaba.
"Tuhat tänu sulle," ütles puunott ja sirutas end mõnuga." Sa pudenesid koos selle kastiga jõuluvana saanist. Taat seda ei märganud ja on nüüd kindlasti juba laste juurde jõudnud. Lähme õige koos teda otsima!"
Puunott nagisedes ees ja pisike päkapikk tema kannul - nii läksid nad mööda saani jälgi edasi.
Mõnda aega vantsinud, silmasid nad lagendikul lumemeest. Selle olid teinud lapsed, kes metsloomadele süüa viisid. "Tere, lumemees!" hüüdis päkapikk juba kaugelt.
"Tere, tere!" rõõmustas lumemees. "Mis teid siia metsa tõi?"
Päkapikk jutustas oma äpardust ja soovis kiiresti jõuluvana üles leida. Ta kartis, et muidu võib mõni laps kingitusest ilma jääda. Terve kastitäis mänguasju oli ju metsa all laiali.
"Võtke mind endaga," palus lumemees. "Ma igatsen väga laste järele. Üksinda on siin nii igav! Loomad minuga ei räägi. Ja pealegi kardan ma oma nina pärast. Siinkandis olla jäneseid nähtud."
Lumemees sügas ettevaatlikult oma nina.
"Tule pealegi. Laste juurde me just lähemegi," sõnas päkapikk. "Koos ongi lõbusam."
"Hei! Vaata ikka ette ka!" hüüdis päkapikk ja tormas puunotist mööda.
Kõik ehmusid paigale. Üks väike linnuke lebas oimetuna maas. Veel samm ja talle oleks peale astutud. Päkapikk võttis linnukese oma soojade käpikute vahele.
"Süüa! Süüa!" piuksus linnuke.
Kõik vaatasid ringi. Ümberringi oli ainult lumi.
Kaaslaste nägudele tuli murelik ilma.
"Mina saan linnukest aidata! Minu koore vahele on pugenud igasugused putukad ja mutukad. Nad panevad mu üleni kihelema. Nüüd saan neist ometi lahti," hüüdis äkki puunott rõõmsalt. Päkapikk pistis oma käe kooreprakku, tõmbas selle välja ja tema peopesal oli mitu ussikest ja mardikat.
Nii sai linnuke oma kõhu täis.
"Aitäh, sõbrad! Ma saan teid oma lauluga tänada."
Ja siis kõlas lumises metsas selline linnulaul, mida seal varem vaid kevadel kuulda võis. Isegi vana ja paljunäinud puunott oli üllatunud.
Eemalt paistsidki juba elumajad ja ühe ukse ees seisis tuttav saan. "Hurraa!" hõiskasid sõbrad kooris ja tõttasid sinnapoole. Lumemees jooksis kõige kiiremini.
Kuid oh häda! Suure kiirusega tormav lumemees ei märganudki küngast. Ta kukkus ja hakkas veerema. "Appi! Ma kaotasin pea!"
Ämber veeres vasakule, pea rullus paremale, porgandist nina tuli küljest ära ja oksa hoidev käsi lendas kaarega otse ämbrisse.
"Väga segane lugu," pomises puunott.
Suure ähmiga hakati lumemeest kokku panema. Küll proovitu ühtepidi ja siis jälle teisipidi. Isegi lumemees ei saanud vahepeal aru, mis temast tehakse. Pika pusimise peale said kõik tükid oma õigele kohale.
Majast kostus laulu ja sõbrad hiilisid lähemale.
"Ongi jõuluvana!", ohkas päkapikk kergendatult.
"Just need lapsed käivadki loomi söötmas. Nemad mu meisterdasidki," oli lumemees õnnelik.
"Oo, kui ilus!" sõnas puunott. Nüüd võis olla kindel, et iga laps saab kingituse. Oli tarvis vaid need metsa alt ära tuua. Ja põtradega käis see kiiresti.




********************





JÕULUD
21. detsembrist 6. jaanuarini kestavad talvepühad. Jõuluaja tähtpäevad on toomapäev (21. detsember), jõululaupäev (24. detsember), jõulupühad (25. - 27. detsember), tabanipäev (26. detsember), vana-aasta (31. detsember), uusaasta (1. jaanuar) ja kolmekuningapäev (6. jaanuar).
Jõululaupäevaks lõpetati elamukorrastus ja välistööd, tehti õlu ja vorstid, küpsetati seapea ja leivad (ka suur jõululeib, mis kogu jõuluaja laual seisis). Lakke riputati õlgedest kräss või näärikroon, tarre toodi jõuluõled ja lõikusaja esimene (või viimane) viljavihk. Jõuluõlgedel mängiti jõulumänge, mõistatati, aeti juttu. Selle järgi, kui palju õlgi lakkeviskamisel partele üles jäi, ennustati järgmise aasta viljasaaki. Jõuluõhtul kirikust koju sõites püüti teistest ette jõuda ning kodus liigutati tööriistu, et talutöö suvel edeneks. Jõuluööl söödi mitu korda, et toitu jätkuks, ööseks jäeti toit lauale (hingedele). Aknad kaeti kinni, et tuli ei kahjustaks oraseid, ustele tehti riste, laudas anti loomadele leiba. Külaskäimine algas esimesel jõulupühal.

JÕULUHANI
Lääne - Eestis jõulu ajal haneks maskeeritud (üll kasukas, suurrätt või lina) pereliige, kes käis saunalisi, eriti lapsi, vitsaga või nokaga löömas.

JÕULUORIKAS
Jõululeib. Jõuludeks küpsetatud ümmargune või seakujuline leib. Jüripäeval või karjalaskepäeval karjale söödetud jõuluorikas pidi karja kaitsma kahju eest.

JÕULUPUKK
Jõulusokk. Esimesest jõulupühast kolmekuningapäevani perest perre käinud sokuks maskeeritud mees. Käis enamasti saatjatega.
Jõulupuki käitumine ja välimus olid nagu näärisokul.

JÕULUPUU
Taluperedesse tuli jõulupuukomme mõisate ja koolide vahendusel Saksamaalt ning kodunes 20. sajandiks. Ristamisi klotsidest jalal põrandale või lauale asetatud maiustuste, küünalde ja ehetega jõulukuuske hoiti toas jõululaupäevast kolmekuningapäevani.

KRÄSS
Kärbsekiik, laevurr, äitsmepall. Kartulisse või naerisse kiirjalt pistetud kõrtest või lilleõitest kerekujuline rippkaunistus. Riputati jõuludeks, pulmadeks või simmaniks tarelakke ning jäi sinna pikaks ajaks.

NÄÄRIKROON
Jõulukroon, pulmakroon, äll. Õlekõrre-, pilliroo- või putkejuppidest kokkuseatud rippkaunistus, mille ilustamiseks kasutati ratta- või tähekujuliseks lõigatud paberi- või riidetükke, tühjakspuhutud mune, ka suletutte, helmeid või linte. Lääne - Eestis valmistati jõuludeks, harvemini pulmadeks enamasti kaheksanurkadena paigutatud ning omavahel sobitatud kujunditest kroonid, mis riputati nööriga tarelakke söögilaua kohale.





Laura
Administraator

Postituste arv : 811
Join date : 16/06/2010
Age : 36
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili http://algklassid.forummotion.com

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles

- Similar topics

 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
 
Otsi
 
 

Display results as :
 


Rechercher Advanced Search

Statistics
Kokku on 513 liitunud kasutajat
Uusim liitunud kasutaja on altperekai

Kasutajad on postitanud 1886 teadet in 519 subjects