Probleemse lapse iseloomustus

Kuidas ja mida kirjutada.

Loomulikult on iga juhtum väga väga erinev ja "maha kopeerida" teiste tekste ei saa. Ometi oma algusaastale tagasi mõeldes oleks väga palju kasu olnud, kui mõnda iseloomustust enne lugeda oleks saanud.
Kui keegi raatsib, pange teistele ka mõni probleemse lapse iseloomustus näha. (Kindlasti ilma nimedeta!) Ehk on abiks tööga alustavatele kolleegidele.

Üks võimalik variant, nõustamiskomisjonile.

Õpilase Nimi õpib Kooli Nimi 2. klassis ja on selle kooli õpilane teist aastat. Ta on enne kooli käinud lasteaias. Koolieelse perioodi kohta täpsem informatsioon puudub.
Palume konsultatisooni lapsele õigema õpikeskkonna loomiseks.
Alates esimesest klassist on ilmnenud tema käitumises tõrksus ning teises klassis ka üleüldine soovimatus teistega kaasa teha. Õpetajad on sel teemal vestelnud nii kooli psühholoogi kui ka vanematega. Siiani ei ole sellest abi olnud ja Nimi probleemid pigem süvenevad kui paranevad. Koolis on püütud rakendada Nimile mitmeid erinevaid jõustamisevõtteid, individuaalset lähenemist, erinevaid kokkuleppeid, vestlusi, kuid need ei aita. Lapsel on kombeks käituda vastavalt oma äranägemisele, kasutab kõnes eale mittevastavaid väljendeid ja lauseehitust, kaasõpilastega on tihti vägivaldne. Puudub arusaam õpetaja-õpilase suhtest, õpetajate suhtes tihti ebaviisakas ja käitub provokatiivselt (tekitab probleemi, millele saaks vastata halvasti käitudes). Näiteks ei lase laps ennast tunnis aidata ja palve/käsu peale tööle hakata hakkab tõukama ümber toole, laudu, röögib, ropendab, sülitab ning teatab probleemiks õpetaja soovimatuse teda aidata (reageerib vahel küll individuaaltööle kuid 100% ei saa õpetaja tema vihikus/õpikus sõrmega järge ajada ning momendil, kui õpetaja laua juurest lahkub, algavad probleemid.) Sel õppeaastal on ta kaasa teinud väga väikses arvus tundides (käib küll kohal, kuid enamasti segab tundi või tegeleb „oma asjadega ”- keskendunud tegevuse periood väga väike). Samuti on poisil kombeks visata vihahoos õpilasi ja õpetajaid mööbliga, kasutades selleks koolilaudu ja –toole, seada ennast ohtlikesse olukordadesse (ronib trepi välisäärele jne.).
Kuna Nimi on silma paistnud eriliste vajadustega õppeprotsessiks (suhtleb normaalselt, viisakalt üks-ühele suheldes, ei suuda ise tööle häälestuda jne.), siis võimaldatakse tal käia ka parandusõppe tundides, mis oma olemuselt peaks andma talle võimaluse väiksemas kollektiivis ja rahulikumas õpikeskkonnas töötada. Kahjuks käitub poiss ka nendes tundides analoogselt teiste tundidega, st segab kaasõpilasi ning ei tööta ka ise kaasa, provotseerib, nii kaasõpilasi kui ka õpetajat, ropendab, sülitab, kasutab kõneks ülbet kõnemaneeri. Lapsega individuaalsel suhtlemisel ilmneb tema tõrksus ning trotslikkus mistahes õpetajapoolsele pöördumisele. On juhtunud, et Nimi on olnud ka õpetajaga vägivaldne kiskudes ta käest ära õppevahendeid. Samuti on poiss üldiselt ettearvamatu käitumisega ning seetõttu nõuab õpetajapoolset täit tähelepanu ning pisimgi valvsusekaotus maksab silmapilkselt kätte Nimi plahvatusliku reaktsiooniga. Olukordade lahendamiseks ning teiste õpilaste kaitseks on palutud abi nii kooli psühholoogilt kui ka sotsiaalpedagoogilt, kes õpilase sellistel puhkudel isoleerivad, kuid see on hetkeline lahendus ning edasijõudmist õppetöös reaalselt siiski ei toimu. Nimi on väga mõjutatav ja väikseimgi halb eeskuju paneb teda koheselt seda jäljendama, sealjuures võimendatult.
Õpetajad on püüdnud kaasata Nimi probleemide lahendamisse ka vanemaid, kuid kodust tuge pole siiamaani saadud (ei tajuta probleemi tõsidust, „ta on tegelikult tubli ja korralik poiss” - stiilis suhtumine). Ema sõnul on kodus probleeme vägivallaga.
Palume soovitust Nimiga edaspidiseks toimetulekuks.


Ette tänades klassijuhataja Õpetaja Nimi

Sotsiaalpedagoog Iseloomustuse „kinnitaja“ Nimi

Iseloomustuse koostamine alaealiste komisjonile ja politseile



Iseloomustuse osad:

¢ Isikuandmed

¢ Senine õpijõudlus, hariduskäik

¢ Praegune õppedukus, koolikohustuse täitmine

¢ Suhted perekonnas (sh. majanduslik olukord)

¢ Suhted eakaaslastega ja täiskasvanutega

¢ Koostaja ja kuupäev



Isikuandmed

¢ Nimi

¢ sünniaeg

¢ Kool, klass (tava, süva, tasandus)

¢ Aadress (kellega elab)



¢ Siim Suslik

¢ 21.11.2000

¢ Põrgupõhja Gümnaasium, Yy

¢ Vabaduse puiestee 25 (perekonnas kolm poega, ema ja isa)



Senine õpijõudlus, hariduskäik

¢ Kuna astus esimesse klassi? Kuhu kooli?

¢ Klassikursuse kordamised, olulised suvetööd

¢ Koolid, kus käinud.

¢ Üldine õppedukus. Põhiainetes teadmised.

¢ Käskkirjad, kui on olnud olulised iseloomustamaks õpilast üldiselt

¢ Kiitused, laitused, konkursid



Praegune õppeedukuse olukord

¢ Mis klassis, hinnete seis (veerandite kaupa või üldiselt)

¢ Praegused kiitused, laitused

l Nt: Avaldatud noomitust 25.09.2010.a. direktori käskkirjaga nr XXX koolikohustuse mittetäitmise eest

¢ Koolikohustuse täitmine. Mitmest tunnist mitu puudunud ja neist põhjuseta palju?

l Nt: III veerandil on Siim Suslik puudunud 176 tunnist 95 tundi, neist 82 põhjuseta

Perekond



¢ Kellega koos elab, leibkonna liikmete arv, perekonna liikmed

¢ Elukoha kirjeldus (maja, korter, palju inimesi, üüritud, era, sotsiaalkorter?)

¢ Majanduslik olukord

¢ Millised on vanemate suhted lapsega, millised on suhted õnnastega

¢ Konfliktid perekonnas

¢ Perekonna kontakt kooliga, koostöö valmidus

¢ Vanema suhtumine kooli, koolikohustuse täitmisesse, õpilase õiguskorra rikkumistesse



Suhted

¢ Suhted klassis, positsioon klassis

¢ Tõrjutuse või liidriks olemise korral selle põhjused ja tagajärjed õpilase isiksusele

¢ Suhted teiste eakaaslastega

¢ Suhtumine ja suhted täiskasvanutega

¢ Vabaaja veetmise viisid

¢ Konfliktide korral nende objektiivsed põhjused ja konflikti lahendamise viisid

¢ Kas õpilane sulandub hästi uude seltskonda, kas ta leiab lihtsalt uusi sõpru, suhtlemisviisid



¢ Faktid st. kuupäevad, nimed, allikad.

l Nt: iseloomustus on koostatud vestluse põhjal Sander Susliku ema Juuli Juhmiga 20.09.2010 Põrgupõhja Gümnaasiumis.

¢ Kui on viidud läbi vestlus vanemaga või kodukülastus, siis juurde andmed, kuna ja kus

l Nt: matemaatika õpetaja sõnul on Siim Suslik tema ainetunnis hoolas ja täidab õppeülesanded. Tööõpetuse õpetaja sõnul Siim Suslik ei ole sel veerandil tema ainetundides viibinud

¢ Kui on teavitatud lastekaitset või muid institutsioone, siis millal?

¢ Kui kirjeldada varasemaid õpilase rikkumisi, siis (õiguskorra) rikkumised jagunevad alaealise puhul:

l Opositsiooniliseks käitumiseks (vastuhakk, vihastamine, ärrituvus, kergesti solvumine, väljakutsuv käitumine jms)

l Agressiooniks (kaklemine, kiusamine, julmus jms.)

l Varavastased teod (vargused, vandalism, ärandamised, süütamised jms.)

l Staatusega seotud (omane vaid noorukiealisele: kodust ära jooksmine, põhjuseta puudumine, uimastid jms.)

Mitte kirjutada, et on ennegi pahandustesse sattunud!

¢ Hinnangud välja jätta

l Nt: Siim Suslik on juba liiga palju õpetajatele vastu hakanud. Siim on muidu olnud tubli õpilane. Ta on tore poiss. Suhtleb omasugustega. Jne.

¢ Milline mõjutusvahend (juhul kui alaealiste komisjoni) oleks klassijuhataja arvates õiglane ja tõhus kohaldada?





Iseloomustus kirjutada vabas vormis. Tärne pole vaja kasutada, need punktid on mõeldud sinu abistamiseks.

Iseloomustus, mille tegin kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistile.


Lapse iseloomustus.

Laps on sündinud
00.00.2000, õpib Ühe Kooli 1. klassis. Kooli tuli ta Ühest lasteaiast Nimeke.

Koostöö vanematega on senini olnud kasin. Nendega on üsna raske telefonitsi või e-mailitsi ühendust saada. Isaga õnnestus mul õppeaasta alguses natuke tihedamini suhelda, kui emaga. Neil vähestel kordadel, mil mul on õnnestunud Lapse emaga suhelda tekkinud probleemidest, on selles väga lühiajaliselt kasu olnud.

Väga tihti tuleb Laps kooli määrdunud riietes, pesemata (nägu ja käed on määrdunud). Pidevalt on tal midagi õppevahenditest puudu – eriti puudutab see kirjutusvahendeid, värvipliiatseid, kääre ning meisterdamiseks vajalikke materjale. Olenemata sellest, et kõiki 1. klassi lapsevanemaid on teavitatud vajalikest materjalidest kasutades erinevaid info edastamise viise – peamiselt kasutan ma selleks e-maili ja klassi blogi (www.netiaadress.ee), ka e-kooli. Lapsele olen lisaks neile kolmele kirjutanud eraldi veel päevikusse kõik selle, mis kajastub e-mailis ja blogis, ent vaatamata sellele ei ole tal kunstiõpetuse tunnis peaaegu kunagi vajalikke töövahendeid kaasas.

Kui Lapsel asjad puuduvad, muutub ta väga pahuraks ning hakkab protestima ja karjuma. Keeldub kaasa töötamast ning harvad pole juhused, kus ta oma õpikuid-töövihikuid põrandale loobib. Kuna ta puuduolevate asjade tõttu ei saa kaasa töötada (aeg-ajalt keeldub ta ka õpetaja poolt pakutud vahenditega töötamast, kuna tahab ainult enda asju kasutada) ning kodus tunnis tegemata jäänud tööd Laps järele ei tee, siis kannatavad selle all eekõige tema hinded.

Olen pakkunud Lapsele ka võimalust oma asjadele koju järele minna, kuna ta elab koolile lähedal, kuid väga tihti naaseb ta kodunt tühjade kätega ja veelgi pahuramana.

Laps on mitmel korral kooli hilinenud või lausa koolist puudunud (vanema tõendita). Küsides lapse käest põhjust, olen vastuseks saanud, et äratuskell ei helisenud, ema magas sisse või vend ei ajanud ülesse. Lapsega vesteldes on välja tulnud ka see, et hommikuti peab ta ise vaatama kas ja kuidas ta söönuks saab. Sööklas üritab ta alati esimene olla, kes lauda jõuab (jääb mulje, nagu tal oleks kõht pidevalt väga tühi) ja tihtipeale võib teda leida ka pärast tunde sööklast söömas, kui koolipäev läbi on ning enam söögivahetunde pole.

Tihti tuleb Laps juba hommikul kooli halvas tujus ning selle all kannatavad eelkõige tema klassikaaslased. Ta kipub erinevaid olukordi lahendama agressiivselt, kasutades peamiselt füüsilist agressiivsust (löömine, lükkamine, togimine), kuid tihti esineb tema puhul ka vaimset agressiivsust (norimine, narrimine, mõnitamine). Ka Lapse naljadel on vägivaldne alatoon, millele ta klassikaaslased reageerivad eelkõige enesekaitsega. Oma käitumise tõttu satub Laps pidevalt konfliktidesse ega saa aru, et pahatihti on ta ise nende olukordade põhjustaja.

Kui Laps on hommikul kooli jõudnud heatujulisena ning tal on vajalikud vahendid olemas, töötab ta hea meelega ja aktiivselt tunnis kaasa. Ent tema tähelepanu on väga hajuv ning ühele konkreetsele tegevusele kauaks ta püsima jääda ei suuda. Väga kergelt kipub ta enda jaoks raskete ülesannete täitmisel alla andma. Kui Last seejärel hakata tagant utsitama, saab ta vihaseks. Tihtipeale tekivad sellised raskused Lapsel eelkõige sellest, et ta ei malda lugeda või oodata ülesande selgitust ja ta hakkab kiirustades tööle.

Kodused tööd on Lapsel tihti tegemata. Ta ise põhjendab seda sellega, et keegi kodus ei aita ning ta ise ei oska.

Käeliselt on Lapsel väga nõrk. Tema käekiri on halb, ta ei suuda (?) kirjutada joonte vahele ning tähekujud on valed. Samuti vajutab ta pliiatsil hästi tugevalt peale. Kääridega lõikab ta väga ebatäpselt ka mööda ettejoonistatud joont. Ka rebimisel jääb Laps hätta. Tema kunstiõpetuse tööd on mustad ja määrdunud.

Lugemisoskus on Lapsel väga hea, tihti kipub ta kiirustama ega häälda sõnalõppe korralikult välja. Õigekirjas teeb ta vigu peamiselt sulghääliku pikkustest, vigu esineb ta teiste häälikute pikkuste määramisel, kuid koostöös õpetajaga, suutab ta oma vigu üsna hästi analüüsida ning neid õigeks parandada. Laps saab koolis logopeedilist abi.

Matemaatikas on Laps tugev. Ta oskab 1. klassi kohta hästi arvutada 100 piires, samuti tunneb ta oma klassikaaslastest paremini kella, ent tekstülesannte lahendamisel jääb ta hätta. See on peamiselt tingitud sellest, et Laps ei vaevu süvenema tekstülesande sisusse ega loe seda korralikult läbi. Kui teksti koos lugeda, haarab ta kiirelt ning suudab selle vaevata lahendada.

Lapse õppeedukus ja ka käitumine oleksid oluliselt paremad, kui tal oleksid kaasas vajalikud õppevahendid ning ta suudaks keskenduda ülesande täitmisele ja töökorraldusele. Samuti vajab Laps pidevat kontrolli koduste ülesannete täitmisel.



Klassijuhataja Eesnimi
Perenimi


00. kuu 0000. a.